Juuni, ära hüppa!

Tere, mina olen Lammas. Mis sinu nimi on?
Mina istun praegu hästi vaikselt köögis ja ootan, millal tarkus tuleb. Mida sina teed?

/Boing-boing-boing.../

Mis see siis nüüd on? Ma arvan, et tarkus see ei ole, mis nõnda hüppab, sest tarkus tuleb väga vaikselt. Kui üldse tuleb.
”Juuni, sina või?”
”Ei!”
”Kes siis?”
”Känguru.”
”Anna andeks, känguru, aga see peab küll eksitus olema. Mul nimelt ei ole kodus ühtegi kängurut!”
”Anna ise ka andeks. Ma siis enam ei hüppa.”
”Ole nii kena, jah.”

/Hops-hops-hops.../

Oi-oi, nüüd vist küll tuleb Juuni.
”Juuni, kas sina?”
”Ei!”
”Känguru, kas sina või? Ära üritagi mind ninapidi vedada! Ega see, kui sa eestimoodi hüppad...”
”Ei, ma pole hoopiski känguru!”
”Kes sa siis oled?”
”Jänes.”
”Jänes?! Kuidas sa tuppa said, jänes? Me ei lase enam Vasjatki sisse...”
”Noh, ma olin õues ja... järsku tunnen - kusagilt tuleb nii head koogilõhna... Siis nägin, ohoo!, aken on lahti. Ja siin ma nüüd olen!”
”Anna andeks, jänes, aga see peab küll eksitus olema, mul ei ole kooki. Ma soojendasin just eilseid makarone... Aga mis mõttes, et aken oli lahti? Oli küll, ainult et ma elan teisel korrusel. Kuidas sa...”
”Hops-hops!”
”Ahsoo.”

/Pots-pots-pots.../

”Juuni, sina või?”
”Jah!”
”Ole kena, Juuni, ära praegu hüppa.”
”Miks ma ei võiks?”
”Sest ma istun ja ootan, millal tarkus tuleb. Kui aga sina siin niiviisi hüppad, siis... vaata... kuidas ma nüüd ütlengi... Sa ei ole eriti arukas konn. Sa räägid igasuguseid jutte, mis pole tõsi, ja sa käsid muudkui lollusi teha. Tarkus ei julge varvastki ukse vahele pista, kui sina siin oled.”
”Anna andeks, Lammas, aga see peab küll eksitus olema. Tarkusel pole ainsatki varvast. See tähendab, et isegi siis, kui mina siin ei hüppaks, ei pistaks tarkus varvast su ukse vahele.”
”Arvad, et pole lootustki?”
”Mkm.”
”Oeh.”
”Ära kurvasta, Lammas! Minul ju on varbad. Ja varvaste vahel on mul ujulestad! Ma võin terve koiva ukse vahelt sisse pista! Aga kuna ma praegu juba olen sees, siis pead sa mu enne välja laskma.”
”Kohe. Nii... Hüppa nüüd!”

/Pots-pots-pots... /

”Kas ma panen vahepeal ukse kinni ka?”
”Pane. Siis on poole huvitavam.”

/Klõks./

Mis siis, kui ma ei lasekski enam Juunit sisse? Siis ma ei teeks enam kunagi midagi rumalat, ega ütleks midagi, mille pärast hiljem häbi on...

/Klõks./

Muidugi lasen ma ta sisse. Vaadake, juba paistabki ukse vahelt üks tore koib, ujulest varvaste vahel...